13. apr 2010

Soe tudukott


Ilmad on üha kevadisemad ja kohe mitte ei taha enam toas istuda. No sellised ilmad lihtsalt kisuvad õue. Paar asja on siiski pooleli.
Täna näitan hoopis ühte umbes 15 aasta tagust tegemist, mis valmis kunagi tütrelootuses, kuid asjad läksid teisiti... See on üks maavillane tudukott. Soe. Lõnga värvisin ise, seetõttu ka selline ebaühtlane toon. Sees on flanellvooder ja vahel vatiin. Kust ma tegumoe ja idee üldse võtsin, seda enam ei mäleta.
Kott oli kaua aastaid külapeal laenuks ja alles selle aasta veebruari lõpus jõudis koju tagasi. Ausalt, mul ei olnud enam meeleski, et sellise asja valmis olin kudunud. Nüüd jääb see tudukott oma uut aega ootama...

2 kommentaari:

  1. Anonüümne13.04.10, 10:34

    üle mõistuse armas asi. m.ann

    VastaKustuta
  2. Missugune äratundmine! Kudusin ka kunagi sellise, oli vist aastal 1992, oma sel aastal sündinud tütrele. Muster oli mingisugusest saksa keelsest voldikust, kus olidki kaaned ja lõikeleht. Teise kudusin ühele sugulasele. Aga mõnus asi oli. Andsin heategevusse ja rohkem ei tea, kuhu sai.

    VastaKustuta