Kirjade järgi peaks praegu suur ja soe suvi olema, kuid mida pole see on soojus. Õues on nii külm ja kõle ja vihmane. Ja ma ei oska oma puhkuse viimase nädalaga muud tarka peale hakata, kui nokitsen käsitööd teha.
Täna hommikul, kui ma mööda amigurumi blogisid kolasin, arvas mu 3,5 aastane tütreraas, et tema tahaks endale ka üht väikest jänkut. Pool tunnikest pisikest mõttetööd ja asusime tegudele, mina heegeldasin ja Beti-preili toppis täidet jänku sisse. Koostöö sujus ja tütre äärmiselt süvenemisvõimeline tegemine rõõmustas mu südant. Nüüd, kui pisipreili oma päevast iluund tegema läks, sai jänks endale ka silmad, nina ja seeliku.
Ahjaa, enne uinumist arvas Beti, et jänku nimi on Possakas :)
1 päev tagasi