Käes on külm ja kõle sügis. Blogipostitustes on olnud jälle päris pikk paus, aga vahepeal on ka palju juhtunud. Minu blogi on saanud ootamatult aastaseks... Aeg lendab! Minust endast on saanud õpilane Viljandi Kultuuriakadeemias ja kõigele lisaks sadas eile maha selle sügise esimene lumi, mida pole sugugi vähe ja jätkub ka tänaseks.
Tänases postituses näitan salvakatrükiga kaunistatud küünlaid. Olen teinud neid varemgi ja kõik enne pildile püüdmist kahjuks ära kinkinud.
Loodan vaikselt käsitöölainele tagasi saada - paar väikest tellimust on tulnud ja mõni idee, mida lihtsalt proovida tahaks, on ka.
Kuna mul endal hetkel midagi uut ja huvitavat näidata ei ole, siis eputan väheke võõraste sulgedega.
Ilmad on just selliseks muutunud, et kindaid on justkui natuke palju ja paljakäsi on vähe. Ja seetõttu tegin oma tütretirtsule randmesoojendajad, mis täna hommikul ka ära testitud said. Väga praktilised ja mõnusad.
Tükk aega mõtlesin, mida sellega peale hakata. No muidugi - ikka salvakatrükk! Ja siis tekkis uus mure, mis sellega edasi teha...
Mul tekkis vajadus väikese kaelaskantava mobiilikoti järele. Ja seda just suviselt heledate riiete tõttu. Alati ei ole ju vaja suurt käekotti kaasa vedada ja siis ei ole mul telefoni kuskile panna. Nüüd on! Materjaliks hele puuvillane riie, peale tikkisin veidi kõverate joonte ja lapikute ringidega arhailise tikandi. Kaelapaelaks on linane nöörijupp.
Täitsin jälle pisut tellimusi. Valmis said kaks Hello Kitty kotikest. Kuuldavasti lähevad mõlemad kotid kingitusteks.
