Ja veel üks kübar...

Veel üks kübar, millele üritasin taaskord mooni peale heegeldada. Seekord juba ivake moonisarnasem lill :) Selle kübarakese sai Elisabeth endale.

Väike päike

Olen tuppa aheldatud. Haige... Ühe päeva suutsin ikka teki all ka põdeda, aga ei rohkemat. Peas keerles sada mõtet, näpud hakkasid sügelema, käed otsisid jälle lõngakorvi ja heegelnõela välja ning tulemus on käes! Murumütsike. Väikese tüdruku suvine müts ei pea ju tingimata servaga (kübar) olema. Võib ka niisugune olla. Ning tundub, et mu tütreraasule meeldib just selline müts, sest seda ta kohe peast ära ei kiskunud.

Kübar

Leidsin siit mõni aeg tagasi ühe kübara heegeldamise õpetuse ja tahtsin seda ise proovida heegeldada. Nüüd sain tehtud. Kuna mul lillat heegelniiti natuke vähevõitu oli, siis kübara serv on kitsam, kui õpetuses ette nähtud. Lill kübaral on omalooming.

Võillilleaeg

Kaugel see võililleaeg enam on! Aiapidaja ja allergiku emana on see lill mulle palju probleeme põhjustanud. Aga ilma võililleta ei suuda kevadet ka ette kujutada. Minu võililleajaootuse kübar sai selline. Võilille idee tuli siit.

Soe tudukott

Ilmad on üha kevadisemad ja kohe mitte ei taha enam toas istuda. No sellised ilmad lihtsalt kisuvad õue. Paar asja on siiski pooleli.
Täna näitan hoopis ühte umbes 15 aasta tagust tegemist, mis valmis kunagi tütrelootuses, kuid asjad läksid teisiti... See on üks maavillane tudukott. Soe. Lõnga värvisin ise, seetõttu ka selline ebaühtlane toon. Sees on flanellvooder ja vahel vatiin. Kust ma tegumoe ja idee üldse võtsin, seda enam ei mäleta.
Kott oli kaua aastaid külapeal laenuks ja alles selle aasta veebruari lõpus jõudis koju tagasi. Ausalt, mul ei olnud enam meeleski, et sellise asja valmis olin kudunud. Nüüd jääb see tudukott oma uut aega ootama...

3 kingitust!!!

Võtsin osa ühest lahedast ettevõtmisest unetiigri blogis Ja kuna reeglid näevad ette, et pean nüüd oma blogis sama asja korraldama, siis siin see minu kingijagamise postitus ongi. Kolm inimest, kes avaldavad soovi, saavad minult aasta jooksul ühe kingituse. Vastutasuks peavad kingisaajad oma blogis korraldama samasuguse ettevõtmise. Kasutage hoolega kingisaamise võimalust!

Selle postituse lõppu panen oma üleeilse tegemise - tegin esimest
korda elus napoleoni kooki. No üllatavalt hea sai. Retsept
nami-namist
Kahele kihile panin pohlamoosi ka vahele.

Mooniga kübar

See kübar sai alguse sellest, et nägin esmalt seda siin ja kui Triinu oma blogis veel seda kübarat näitas, siis oli otsus selge - ma tahan ka mooni heegeldada. Mõeldud - tehtud!

Mu peaaegu täismeheeas poeg arvas, et mooniheegeldamist peaksin ma veel harjutama. No lapsesuu ei valeta... :D

Suvemüts

Veel üks mehine müts. Seekord olen peale heegeldatud autoga juba rohkem rahul.

Kruusid

No ei saa mina jätta poodi valgeid kruuse ja roosilisi salvrätikuid. Ja muidugi ei suuda ma siis salvakatest eemale hoida kääre ja lakki. Tulemust näete isegi.

Müts

Puuvillane mütsike suveks ühele mõnusale väikesele sõbrakesele. Ja kuna ma tean, et ta on suur autofänn, siis heegeldasin ka auto mütsile peale. Selle auto üle ma muidugi eriti uhke ei ole, aga müts sai niimoodi lihtsalt natuke põnevam.

Hello Kitty Kott

Üks emme tellis selle koti oma 4 aastasele tütretirtsule lasteaiakotiks. Sellesse pidavat hea olema panna juuksekumme-klambreid ja ehk ka mõni väike nukk ning nukuriideid.

Värvid pisut erinevad eelmisest Hello Kitty koti värvidest, sest nii oli kliendi soov.

Kübar

Suvi läheneb ja selleks peab ju väikeseid ettevalmistusi tegema. Alusatsin kübarast Elisabethile, sest eelmise suve kübarake on talle lootusetult väikeseks jäänud. Eeskujuks ikka Ilutegija armas looming.

Mõõdupuu

Seda mõõdupuud hakkasin tikkima millalgi 90-ndate algul, aga tol korral jäi ta kahjuks pooleli. Nüüd, kui oma käsitöökappi tuuseldasin, siis leidsin sealt selle ja veel nii mõnegi põneva asja, mis kunagi pooleli jäänud. Selle mõõdupuu võtsin kätte ja tegin valmis, eks näis millal ülejäänud asjad ära lõpetan.
Muster on jällegi võetud ajakirjast "Anna", kuid värvid ei ole need, mis seal ette nähtud olid. Seda seetõttu, et kui ma mõõdupuu tikkimist alustasin, siis oli mul toredast nõuka-ajast alles veel tonnide viisi mulineed ja tahtsin need hoolega ära kasutada.

Esialgu ei ole see veel ka seinale kinnitatud - ootab lihtsalt akutrelliga meest, aga küll see mees ka ükskord tuleb :)

Triibuvest

Avastasin Kelly blogist ühe põneva vesti.
Minulgi on üsna lühikese ajaga jäänud järgi hulga lõngakera lõppe. Nendest selle vahva vesti kudusingi.
Hästi lõbus kudumine on ja iga triibu järel tekib tahtmine teada, missuguseks see vest lõpuks ikkagi kujuneb. Selle kudumine läheb ladusalt. Soonikud on vesti külge kootud. Vestike on imepehme.

Kaardid

Teen väikeseid ettevalmistusi saabuvaks sõbrapäevaks. Tikkisin kaks kaarti. Roosikimbu muster võetud kunagisest Saksa käsitööajakirjast "Anna", südametega muster värskest "Ristpiste" ajakirjast. Kahjuks ei olnud mul võtta erksama värviga kaarditoorikuid. Mis seal siis ikka, sel aastal lihtsalt nii ja eks järgmisel aastal tulevad erksamate värvidega kaardid :)

Lillekindad

Leidsin, A!M! blogis kolades, vahvad lillekindad ja nende kudumise õpetuse. Muidugi oli mul vaja ju need kohe järgi proovida. Esimene lilleke läks tuksi - kroonlehe servad ei hakanud nii keerama, nagu peaks. Teise lillega olen juba peaaegu rahul - servad keerasid end ise enam-vähem õigesse asendisse. Lille südamikuks kinnitasin ühed vahvad läikivad nööbid, mida mul ainult kaks tükki oligi.

Päkapikk vol. 2

Nüüd mõtlete küll, et olen midagi kapitaalselt segi ajanud - jõuluaeg ammu läbi ju. Aga asjalood on sedaviisi, et üks pisike piiga, kellel veebruari keskel on sünnipäev, tellis minult just päkapiku omale kingituseks. Tema tingimus oli, et ninaks peab olema ilus suur punane pärl ja päkapikk peab olema kootud. No mul ei jäänudki siis muud üle, kui kududa üks väike päkapikk ja õmmelda talle ninaks suur punane pärl. Selline ta sai.
Ja ega need jõuludki enam mägede taga ei ole...

Nõelapadi

Erinevates käsitööblogides ringi kolades, olen tihti näinud vahvaid nõelapatju. Juba jupp aega tagasi tekkis tahtmine, et prooviks ise ka ühe sellise ära. Mul oli kapis peidus üks pisike must ämber, mille autovärviga valgeks võõpasin. Peale tegin salvakatrükki. Pehme pall keskele, pits ämbriservale ja mõned kunstlilled veel ka. Liimisin liimipüstoliga. Üsna algeline, aga esimese korra kohta käib küll.

Sokid

Kudusin kiirelt veel ühed sokid. Need lähevad eelmiste, kollaste sokkidega koos, ühte pisikesse sünnipäevapakki.

Porgandi-kohupiimakook

250 g porgandit
1,5 dl maisijahu
1 dl nisujahu
2 muna
2 sl suhkrut
2 sl fariinsuhkrut
300 g kohupiima
1,5 tl küpsetuspulbrit
1 sidrun (koor ja mahl)
2 sl õli
Riivi porgandid. Sega kuivained omavahel. Vahusta munad suhkruga kohevaks vahuks. Lisa riivitud porgand, kohupiim, kuivained, õli ja sidruni koor ning mahl. Küpseta 175 kraadises ahjus umbes 1 tund. Jahtunud koogile raputa tuhksuhkrut.
Retsept pärit siit.