Täna hommikul tekkis õue vaadates küll tunne, et suvemütse vist sel aastal vaja ei lähe, aga... No lootus kustub ju viimasena ja ühe mütsi ma siiski valmis tegin. Roosatriibulise :)
Eneselegi ootamatult võtsin salakudujana osa sallimüsteeriumist, mille isetegija.net foorumis meka korraldas. Olin nii salajane kuduja, et foorumis end üles ei andnudki. Sall sai uhke ja seda nii mõõtmetelt, kui ka mustri poolest.
... kaugel see suvigi siis enam on :) 
Kersti tahtis oma väikesele Emilile vesti saada. Kudusin vesti oma tütre mõõtude järgi valmis (need kaks pisipreilit on üsna ühte kasvu, vanusevahegi ju kõigest paar kuud) ja kui nüüd Kerstile vest meeldib, siis saab Emili selle endale :)
Leidsin ühest Isetegija.net blogist vahva õpetuse, kuidas veel oma arvukaid salvrätikuhunnikuid vähendada. Tulemuseks on jõulukaardid, mis rändavad sugulastele ja sõpradele postkasti.
Eilne jalgpallivõistlus Eesti ja Iirimaa meeskondade vahel ei jätnud vist eriti kedagi külmaks. Igatahes käisid meie kohalikud noored ka võistlust vaatamas ja selleks puhuks tellisid Helena ja Gerli minu käest endale sini-must-valged mütsid. Mütsid said kenad ja tüdrukud nende mütsidega on veelgi kenamad :P Karli müts valmis juba eelmisel suvel.
Reedel käsitööpoodi külastades, leidsin oma suureks üllatuseks riiulist lõpuks Katja Ondase lõnga. Olin ikka aegajalt lõngapoes unistanud, et kui nüüd oleks seda lõnga müügil, siis prooviks satsisalli ka ära kududa.
rvi sall :P, mis kindlasti ei jää ka viimaseks...
No selle salli kudumine on mõnus ja kiire, kolm õhtut ja tulemus on siin. Kasutasin valget Meriseta lõnga, mille soetasin endale Liann Lõngadest.
Jõudsin minagi, siis Annis räti kudumiseni ja seda juba aprillis, kui avastasin isetegijast Annise kooskudumise teema. Lugesin selle teema tookord läbi, niipaljukest kui seda seal oli ja näpud hakkasid kohe sügelema. Noh, nii põnev kudumine tundus olema! Algus läks ludinal, kuni jõudsin nuppudeni. Esimene nupurida parempidi, valmis nobedalt, kuid pahemalt poolt tagasikudumine võttis aega augusti alguseni. Jah, tegelikult panin ma selle salli aprillis hoopis kappi ja kui ma selle augustis sealt jälle leidsin, siis kudusin selle ühe jutiga lõpuni valmis. Kindlasti koon seda salli veel!
Mu elutoa laud vajas hädasti üht heegeldatud linikut. Just heegeldatud linikut, sest kududa ma linikuid ei oska :) Nüüd on ta valmis. Mustri sain ema kapis olnud vanalt linikult.
Jälle sai valmis üks mobiilikott. Tegelikult juba neljas. Kaks vahepealset viis uus omanik nii kiirelt minema, et pildile ei saanudki neid. Kotte heegeldades tekkis mõte, et üks võiks ju enda mobiilil ikka ka olla. See lilla kott ongi siis minu mobiilile mõeldud. See sai neist neljast ka kõige väiksem.
Elisabethile eelmisel kevadel tehtud kübar on täies elujõus ja kasutuses, kuid ühel pisikesele preilile ei tee ju paha, kui kübaraid on kaks. Nii saigi väike preili endale uue kübara. Materjaliks on puuvillane Capri.
Kuna mul endal hetkel midagi uut ja huvitavat näidata ei ole, siis eputan väheke võõraste sulgedega.
